Rita Nõmmela ja Mare Saag (Tartu Ülikool)
Ealised muutused suus
Meie kõik vananeme ja see on loomulik.
Vananemisega kaasnevad organismis mitmesugused muutused.
Erinev on ka eaka inimese organismi reaktsioon haigustekitajatele. Aja jooksul mõjunud tegurite toime kuhjub vanemas eas ja seetõttu haigused sagenevad.
Eakas inimene ei tule iseendaga hästi toime, võib halveneda hügieen, ka suuõõnes. See soodustab aga kaariese ja hamba kinnituskudede haiguste teket.
Vanemad inimesed tarvitavad krooniliste haiguste tõttu sagedaminiravimeid, seetõttu võib näiteks väheneda süljeeritus, mis on väga ebamugav. Vähese süljeerituse korral väheneb hammaste isepuhastumine ja seetõttu tekib jällegi rohkem hambakaariest ja hammaste kinnituskudede haigusi.
Lähedaste hooleks peaks jääma eaka inimese viimine hambaarstile.
Tänapäeval ei osata täpselt eristada füsioloogilisest vananemisest tingitud muutusi haiguslikest seisunditest.
Sagedasem muutus on hambakoe läbipaistvuse vähenemine ja hambapinna kulumine. Kulunud, õhema emaili tõttu tunduvad hambad ka värvilt kollakamad.
Et hamba kinnituskoed vähenevad, siis ladestub paljastunud hambajuure pinnale rohkem hambakattu, mistõttu juurekaariest on vanemas eas rohkem.
Vanemas eas on ka parodontiiti sagedamini kui noorematel. Enamasti on see seotud üldhaiguste ja organismi immuunseisundiga.
Mõõdukas hamba köprude kulumine on füsioloogiline protsess. Kuluvad ka hammaste külgmised kontaktpinnad, hammaste vahele võivad tekkida vahed.
Suuõõne muutused haaravad ka süljenäärmeid, alalõualiigest, mälumislihaseid ja suu limaskesta. Vananemisega kaasneb vähene mälumislihaste atroofia.
Peamine mälumisefektiivsuse vähenemine tuleneb aga hammaste kaotusest või halva kvaliteediga täidistest. Normaalsed füsioloogilised muutused suuri funktsionaalseid probleeme suuõõnes ei põhjusta.
Sageli on vananemisega kaasnevate muutuste põhjused ebaselged ja vajaksid individuaalseid uuringuid.
Hea suuhügieen koos regulaarseprofessionaalse hooldusega tagab suuõõne hea seisundi ka vanemas eas.
Meie kõik vananeme ja see on loomulik.
Vananemisega kaasnevad organismis mitmesugused muutused.
Erinev on ka eaka inimese organismi reaktsioon haigustekitajatele. Aja jooksul mõjunud tegurite toime kuhjub vanemas eas ja seetõttu haigused sagenevad.
Eakas inimene ei tule iseendaga hästi toime, võib halveneda hügieen, ka suuõõnes. See soodustab aga kaariese ja hamba kinnituskudede haiguste teket.
Vanemad inimesed tarvitavad krooniliste haiguste tõttu sagedaminiravimeid, seetõttu võib näiteks väheneda süljeeritus, mis on väga ebamugav. Vähese süljeerituse korral väheneb hammaste isepuhastumine ja seetõttu tekib jällegi rohkem hambakaariest ja hammaste kinnituskudede haigusi.
Lähedaste hooleks peaks jääma eaka inimese viimine hambaarstile.
Tänapäeval ei osata täpselt eristada füsioloogilisest vananemisest tingitud muutusi haiguslikest seisunditest.
Sagedasem muutus on hambakoe läbipaistvuse vähenemine ja hambapinna kulumine. Kulunud, õhema emaili tõttu tunduvad hambad ka värvilt kollakamad.
Et hamba kinnituskoed vähenevad, siis ladestub paljastunud hambajuure pinnale rohkem hambakattu, mistõttu juurekaariest on vanemas eas rohkem.
Vanemas eas on ka parodontiiti sagedamini kui noorematel. Enamasti on see seotud üldhaiguste ja organismi immuunseisundiga.
Mõõdukas hamba köprude kulumine on füsioloogiline protsess. Kuluvad ka hammaste külgmised kontaktpinnad, hammaste vahele võivad tekkida vahed.
Suuõõne muutused haaravad ka süljenäärmeid, alalõualiigest, mälumislihaseid ja suu limaskesta. Vananemisega kaasneb vähene mälumislihaste atroofia.
Peamine mälumisefektiivsuse vähenemine tuleneb aga hammaste kaotusest või halva kvaliteediga täidistest. Normaalsed füsioloogilised muutused suuri funktsionaalseid probleeme suuõõnes ei põhjusta.
Sageli on vananemisega kaasnevate muutuste põhjused ebaselged ja vajaksid individuaalseid uuringuid.
Hea suuhügieen koos regulaarseprofessionaalse hooldusega tagab suuõõne hea seisundi ka vanemas eas.