Rita Nõmmela ja Mare Saag (Tartu Ülikool)

Lugemiseks rasedale
Raseduse ajal tekivad suus muutused hormoonide taseme muutuse tõttu. Suureneb mikroobide, sealhulgas nende hulk, mis põhjustavad igemepõletikku. Igemed võivad olla turses, punetavad ja hammaste pesemise ajal veritseda. Igemepõletikku aitab vältida hoolikas suuhügieen.
Sageda oksendamisega võib kaasneda hambaemaili kahjustus ehk hammaste erosioon. Probleemide ilmnemisel pöörduge alati oma hambaarsti poole.
 
Rasedusaegse kaariese sagenemise võimalikud põhjused on järgmised:
¤ noor ema ei ole regulaarselt hambaarsti juures käinud ja nüüd avastatakse palju hambaauke;
¤ mikroobide hulga suurenemine süljes;
¤ vale toitumine raseduse ajal: sage näksimine, hapude jookide ja mahlade sage joomine.

Lapse piimahammaste algmed tekivad juba raseduse 2.–3. kuul ja seetõttu on oluline teada, et lapse hammaste arenguks on olulised:
¤ mineraalained;
¤ valgud;
¤ kaltsiumit ja fosforit sisaldavad piimatooted;
¤ vitamiin A – oluline hambaemaili arengu perioodil. Seda sisaldavad tumerohelised ja sügavkollased köögiviljad;
¤ vitamiin C – oluline hambaluu arengus. Seda sisaldavad tsitruselised;
¤ vitamiin D – vajalik kaltsiumi ja fosfori imendumisel.

Lapse tulevaste hammaste tervist võivad kahjustada ema ebaregulaarne ja ühekülgne toitumine ning tugevatoimelised ravimid raseduse ajal.

Et nii Teil endal kui ka lapsel läheks kõik hästi, tuleb teha järgmist:
¤ süüa hästi tasakaalustatud toitu, mis sisaldab valku, mineraalaineid, vitamiine A, C, D, kaltsiumit, fosforit ja foolhapet;
¤ vältida sagedast näksimist, mis tekitab suuõõnes happelise keskkonna;
¤ vältida igemepõletikku ja teisi infektsioone suuõõnes, sealhulgas hambast lähtunud mädapõletikke.

Raseduse ajal pöörake erilist tähelepanu suuhügieenile.
Hammaste pesemiseks kasutage ainult keskmise kõvadusega või pehmet hambaharja. Seda saate teada hambaharja varrelt või pakendilt.
Hambaid pestes hoidke harja hamba suhtes 45-kraadise nurga all, nii et pool harjastest liigub hamba ja igeme vahel, see tähendab igemevaos, ja pool harjastest hamba pinnal.
Tehke harjaga edasi-tagasi liigutusi.
Hambaid peske süsteemi järgi. Näiteks alustage suu ühelt küljelt viimase hamba juurest põse poolt ja liikuge harjaga suu teisele küljele viimase hambani, tagasi tulge keele poolt. Ainult niimoodi, süsteemi järgi pestes võite olla kindel, et kõik hambad saavad pestud.
Hambaid tuleb pesta kaks korda päevas: enne magamaminekut ja pärast
hommikusööki.
Korralikuks hammaste pesemiseks kulub kolm, elektrihambaharjaga umbes kümme
minutit.

Kui hambaarsti poolt ei ole vastunäidustusi, siis valige fluori sisaldavad hambapastad. Fluor aitab tugevdada hambaemaili ja hambad muutuvad kaariesele vähem vastuvõtlikuks.

Pärast hammaste pesemist tuleks üks kord päevas puhastada ka hambavahesid, selleks kasutada hambaniiti, sest ükski hambahari ei ulatu hambavahedesse.
Hambaniiti saab osta apteegist. Enamusele sobib kõige peenem hambaniit.
Hambavahed on soovitatav puhastada hambaniidiga enne harjaga pesemist, sest pärast katu eemaldamist hambavahedest jõuab fluor hambapastast ka hambavahedesse.
Hambaniit keerata ümber keskmise sõrme, et nimetissõrme ja pöidlaga saaks niiti hambavahes juhtida. Niit viia igemeni, edasi suruda vastu hamba pinda ja tõmmata hambavahest välja. Seejärel viia niit uuesti samasse hambavahesse, surudes ümber teise hamba. Nõnda tuleks läbi käia kõik hambavahed. Iga algus on raske! Ärge kohkuge! Iga korraga läheb niidi kasutamine lihtsamaks.
Võite proovida ka spetsiaalset hambaniiti hoidvat käepidet. On tõesti mugav ja ei pea sõrmi suhu toppima.

Hambavahede puhastamiseks võib kasutada ka spetsiaalseid harju, mida saab samuti apteegist osta ja mida on mitmesuguses suuruses. Kuid noortel ei pruugi need sageli hambavahesse mahtuda.